laupäev, 2. september 2017

TORT PUNAPEA

Kohe ütlen ära, et see on meekook, mille sain oma sõbranna käest, kes omakorda oma ämma vanast nõukaaegsest kokaraamatust.

Nagu ikka meekookidega, on ka selle koogiga paras mässamine, seda just põhjade küpsetamisel. Kui ma seda teen, siis alati valmistan tainast topeltkoguse, kuna meie peres süüakse seda meeleldi.

Vaja läheb:

 Põhi:
3 klaasi jahu
2 muna
1 klaas tuhksuhkurt
3 sl võid
2 sl mett
2 tl söögisoodat
4 sl lahjendatud äädikat (sobib poes müüdav 10% äädikas, mis on juba lahjendatud)

Kreem:
500g 20% hapukoort (kõige parem on 30% , kuna siis kreem tuleb veidi paksem ja ei valgu nii lihtsalt laiali)
1 klaas suhkurt
3sl vedelat mett

Munad kloppida suhkruga vahtu. Või  ja mesi sulatada potis (kui kasutad värsket vedelat mett, siis võib selle alles siis lisada, kui või on sulanud), mis on veega täidetud poti sees. Segada juurde ettevaatlikult munavaht ja lasta sel kuumeneda 75 - 80 kraadini. Võtta pott tulelt ja segada juurde sooda ning äädikas. Munamass peab kerkima 2 x , siis tuleb ka tort välja. 

NB! Siinkohal pean märkima, et soovitan soojalt  see viimane tegevust teha suuremas nõus, kuna mass võib kerkida lausa 4 kordselt ja kui on väiksem nõu, siis saate aru küll, mis võib juhtuda.

Lisan juurde jahu, aga ma ei pane kõike korraga....
1. kui lisada kogu jahu korraga, siis saab sellise taigna, mida on võimalik rullida ja siis küpsetada.
2. kui mitte lisada kogu jahu, siis saab sellise taigna, mida on võimalik lusikaga küpsetuspaberile määrida - minule meeldib selline tegemine rohkem.

Tordipõhjad tuleb küpsetada  180kraadises kuldpruuniks. Soovitan soojalt küpsemise ajal alati teha järgmine põhi valmis. Kui üks saab valmis, siis saab järgmise ahju panna. Mina teen alati kolme kaupa (üks ahjus, teine plaadil ja kolmadat määrin lusikaga paberile).

Lase põhjadel korralikult jahtuda, seni valmistada kreem. Selleks tuleb hapukoor, suhkur ja mesi omavahel segada. . 

Kreem määrida jahtunud põhadele (jäta üks põhi kindlasti alles, millest hiljem tuleb puru) - põhi + kreem + põhi ... jne. 

Üks põhi purusta peeneks puruks ja pudista see tordile.

Aseta tort külmikusse ja lase üle öö seista. 

Torti võib oma maitse järgi kaunistada šokolaadikaunistustega.

TŠILLIMOOS

Tšillimoosi olen enda jaoks avastanud tänu oma töökaaslastele, kes seda naudinguga koos juustuga söövad.

Kui vähegi tahtmist ja soovi on, siis leiab tšillimoosi  retsepte netist piisavalt.  Mina olen kasutanud seda retsepti, mille netist leidsin  http://toiduteemal.blogspot.com.ee/2011/07/tsillimoos-tuli-nagi-ja-voitis.html

Ja siin ma ütlen "Suur aitäh Tuuli" . Tänu sinu blogile ma selle retsepti ka leidsin.

Tegin selle retsepti veidi ümber, nimelt punase veini asemel kasutan mina punase veini äädikat, mis annab moosile veidi maitsenüansi juurde.

Vaja läheb:
100 gr tšillipipart
250 gr suhkrut
400 gr punast paprikat
0,5dl punast veini äädikat
 0,5tl soola

Eemalda paprikalt ja tsillipipralt seemned ning sisu, haki peeneks, sega suhkru, veini äädika ja soolaga ning kuumuta kaane all hästi vaiksel tulel umbes tund aega. Püreeri kogu mass ühtlaseks ning kuumuta veel umbes pool tundi ilma kaaneta, et mass kokku keeks. Pane tšillimoos steriliseeritud purkidesse.

Kui tahad tšillimoosi pikalt säilitada, siis võib ka purgid veelkordselt steriliseerida. Selleks aseta jahtumise ajaks purgid tagurpidi. Jahtunud purgid tõsta potti räti sisse mähituna (räti idee on selles, et purgid pigal seisaks ja ükteise vastu keedes ei koliseks), kalla peale külm vesi nii, et purgid oleksid kaelani kaetud ning keeda ca 15 minutit. Lase purkidel jahtuda vee sees. Säilita pimedas ja jahedas.

Võid kasutada ka moosisuhkrut, siis muutub moos paksemaks marmelaaditaoliseks. Tšillipiparde teravus on ka hooajati erinev - varakevadel keedetud moosi sisse läinud tšillid oli oluliselt leebema maitsega kui kesksuvised tšillid, mis võitsid isegi näpuotsad peale hakkimist tulitama.

Retsept ilmus ajakirja Oma Maitse 2011. aasta juulikuises numbris.